Õppekava kinnitatud 14.08.2025

1. Õppekava nimetus: 

“Eesti keele A1- taseme koolitus”

2. Õppekavarühm: 

Keeleõpe 

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument 

Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine iseseisva keeleoskaja tasemele.

3. Õpiväljundid 

Koolituse lõpuks õppija:

• saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt;
• saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest, oskab leida infot lihtsatest igapäevatekstidest (sildid, plakatid, kataloogid, reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid)
• saab hakkama igapäevaste tüüpiliste suhtlusülesannetega, oskab esitada küsimusi teiste kohta ja vastata enda kohta esitatud küsimustele, suudab suhelda lihtsas keeles, kui partner teda aitab, oskab väga lihtsalt kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi.

Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. 

4. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm

Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt õppida ja tasemeni A1 arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine. 

5. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, ja õppevahendid 

Õppe maht on 100 akadeemilist tundi, millest 80 tundi on auditoorset tööd ja 20 tundi iseseisvat tööd. Õppetöö toimub veebikaudu. Auditoorne õpe 80 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, video vaatamine jm. Iseseisev töö 20 ak/h: Õppijad valmistavad ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid kogu kursuse vältel. Õpitakse sõnu ja praktiseeritakse neid keelekeskkonnas, tehakse õpikust ja harjutuslehtedel harjutusi jms.

6. Õppe sisu

Isikuandmed ja pere. Dokumendid

Tervitused, tutvumine, tutvustamine, lihtsam enesekohane informatsioon.

Tähestik, eesti keele hääldus, eesti nimed, ankeediandmed.

Kodumaa, rahvused, keeled

Päritolu ja kodumaa kirjeldamine. Rahvused ja keeled.

Eesti suuremad linnad, saared jne. Kaardilt info leidmine.

Erialad ja ametid. Keeleoskus.

Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne.

Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus

Söök ja jook

Ilm ja loodus. Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad.

Minu päev ja aeg. Päeva kirjeldus. Tegevused.

Grammatika:

Tähestik. Hääldamine. Kirjutamine.

Nimisõna: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga.

Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad.

Isikuline asesõna. Põhivormid.

Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis.

Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad.

Küsisõnad

7. Õppekeskkond

Keeleõpe toimub veebikeskkonnas ja/või kontaktõppena kaasaegses loenguruumis. Koolitusklasside aknad on avatavad õhutamiseks ja akende ees on rulood liigse päikese kaitseks. Olemas on lauad ja toolid, mida saab vastavalt vajadusele ümber paigutada. Valgustus on hea. WC ja kätepesu võimalus. Hea ühistranspordiühendus ja parkimisvõimalused ümbruskonnas. Klassid on varustatud koolitustehnika ja -vahenditega: seinatahvel, pabertahvel, WiFi, dataprojektor, arvuti kasutamise võimalus digisõnastike ning e-õppe keskkondade kasutamiseks. Akadeemia tagab õpilastele õppematerjalid.

8. Õppematerjalid 

Põhiõppematerjal:

Simmul, M., Mangus, I. (2017). Tere! Eesti keele õpik täiskasvanutele vene keele baasil tasemele 0-A1. Kirjastus OÜ Kirjatark.

Lisamaterjalid:

Koolituse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid.

Inga Mangus, Merge Simmul, Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2 (B1), Kirjastus Kirjatark, 2017

Elektrooniline õppematerjal:

www.keeleklikk.ee

https://keeleweb2.ut.ee

https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid

Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi

Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/

Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/

Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/.

Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused A2-tasemele. https://keeleweb2.ut.ee/

https://sonaveeb.ee

http://eestikeel.eu/

9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 60% auditoorsetes tundides ja sooritama kõik vajalikud ülesanded ning testid.

Õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt koolituse lõpul kirjaliku keeletasemetesti abil kasutades hindamisel punktiarvestust. Lõputesti positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 60 % õigeid vastuseid testiküsimustele. Testimine toimub traditsiooniliste õppevahendite abil. Testi pannakse kokku õppe käigus läbitud materjalide põhjal.

Tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähemalt 60% õppetundidest.

Tõend koolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähem kui 60% õppetundidest või kui õppija ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse vastavalt tundide arvule, kus osaleja osales.

10. Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise kogemusega õpetajad.

11. Koolituse maksumus:  

700 eur

Õppekava kinnitatud 23.10.2025

1. Õppekava nimetus:
   Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav koolitus
2. Õppekavarühm:
   Keeleõpe (vastavalt ISCED-F2013 õppekavarühmade klassifikatsioonile)

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument

Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine algaja keelekasutaja tasemele ning A2-taseme eksamiks ettevalmistamine.

3. Õpiväljundid
   Koolituse lõpuks õppija:

• Kuulamisel mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase ja lauseid, mis seostuvad oluliste eluvaldkondadega (nt info perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö).
• Lugemisel loeb lühikesi lihtsaid tekste ja isiklikke kirju, leiab infot lihtsatest igapäevatekstidest (reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid).
• Rääkimisel kirjeldab lihtsalt viisil ja väljendub lihtsal viisil igapäevastes suhtlussitusatsioonides kasutades lihtsaid väljendeid, räägib lihtsate sõnadega kaasa, kirjeldab oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, haridust ja tööd.
• Kirjutamisel teeb lihtsaid märkmeid ja kirjutab väga lihtsaid isiklikke kirju või sõnumeid.
  Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. Õppimiseks ja teadmiste kontrollimiseks kasutatakse ka interaktiivseid harjutusi ja keeleteste. Veebitundides kasutatakse veebitahvlit sõnade kirjapildi nägemiseks ja veebipõhiseid sõnastike , sõnavara omandamiseks (www.eki.ee).

4. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm
Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt edasi õppida ja tasemeni A2 arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt A1-tasemel või välismaalaste puhul kohanemisprogrammi läbimine. Õppijate keeleoskuse tase ja gruppi sobivus määratakse eelnevalt kindlaks tasemetesti abil, mille läbimisel võib alustada õpinguid A2-taseme õppegruppis. Keeleoskuse tasemele vastavust kontrollitakse läbi veebipõhise eesti keele A1-taseme proovitesti lehel TESTEST.
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

5. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, ja õppevahendid
Õppe maht on 260 akadeemilist tundi, sh õpe koosõpetajaga 180 ak. t. ja iseseisev töö 80 ak. t. Õppetöö toimub õppeklassis, mis on varustatud õppetööks vajalike tehniliste vahenditega. Keeleõpe toimub kontaktõppena Tallinnas, Tähesaju Gümnaasiumi ruumides Koorti 23, Tallinn (erandkorras, kui õpilane ei saa kohapeale tulla ja kool on sellest teadlik ning tehniliselt ettevalmistunud, ka samaaegselt otseülekandena veebikeskkonnas üle Eesti, kuid mitte rohkem kui 10% kogu koolituse mahust).

Auditoorne õpe 180 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine jm. Iseseisev töö 80 ak/h: Õppijad valmistavad ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid kogu kursuse vältel. Õpitakse sõnu ja praktiseeritakse neid keelekeskkonnas, tehakse õpikust ja harjutuslehtedel harjutusi, kirjutatakse lühemaid tekste jms.

6. Õppe sisu
   A2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades.
   Peamiselt kasutatakse kommunikatiivõppe meetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm. Tehakse grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis- ja kuulamisharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks. Õpitu rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada.

Teemavaldkonnad:
Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:

1. Tutvumine. Isikuandmed ja pere. Dokumendid.
   Tervitused, kõneetikett, tutvumine, tutvustamine, lihtsam enesekohane informatsioon.
   Tähestik, eesti keele hääldus, eesti nimed, ankeediandmed, küsisõnad.
2. Kodumaa, rahvused, keeled.
   Päritolu ja kodumaa kirjeldamine. Rahvused ja keeled. Eesti suuremad linnad, saared jne. Kaardilt info leidmine.
3. Haridus, elukutse, töö.
   Õpingud, elukutse valik. Erialad ja ametid. Keeleoskus. Tööpakkumiskuulutused, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Lihtne CV.
4. Teenindus ja kaubandus.
   Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta.
   Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine.
5. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus.
   Hobid. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Pühad ja tähtpäevad. Peretraditsioonide lihtne kirjeldamine. Faktiinfo mõistmine ja kasutamine. Kutse.
6. Söök ja jook.
   Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett.
7. Info meie ümber.
   Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused.
8. Ilm ja loodus.
   Ilmateate mõistmine ja ilma lihtsate sõnadega kirjeldamine. Aastaajad. Linnud, loomad, taimed.
9. Reisimine, transport, puhkus.
   Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine. Teeküsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine. Reisikirjeldus.
10. Kodu ja olme.
    Kodukirjeldus. Mööbel. Enim kasutatud kodutehnika. Kodutööd. Külaliste kutsumine. Kõneetikett külas.
11. Keha, tervis ja tervishoid. Riided.
    Kehaosad. Enesetunne ja kaebused. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Riietusesemed.
12. Minu päev ja aeg.
    Päeva kirjeldus. Tegevused. Ajamõisted ja kokkulepped.

Grammatika:

• Tähestik. Hääldamine. Kirjutamine.
• Nimisõna: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad.
• Isikuline asesõna. Põhivormid.
• Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad.
• Küsisõnad

Õppetegevused osaoskuste kaupa:
Lugemine: lihtsad ning lühikesed juhised igapäevaste seadmete kasutamiseks, lühikesed ja lihtsad meediatekstid, lühiuudised, lühisõnumid, kuulutused, lihtsad kirjad, laulusõnad. Kuulamine: lihtsad ametialased dialoogid, lühikesed ja lihtsad kõnekeelsed dialoogid, lihtsad intervjuud, lühikesed teated, katkendid lihtsatest telesaadetest, lihtsad laulud.
Kirjutamine: lihtsad teated, lihtne isiklik kiri, avaldus, seletuskiri, lihtsate fraaside ja lausetega kirjutatud jutud, sõnumite kirjutamine.
Rääkimine: dialoogid, jutustused, juhised, vestlused, kirjeldused.

Keeleõppe metoodika ning kasutatavad õpikud/õppevahendid võimaldavad õppijatel õppida eesti keelt tasemel, mis vastab keeleseaduse esitatud Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete kirjelduse A2-tasemele. Keeleõppe fookus on kommunikatiivsel keeleõppe põhimõttel ning arendatakse kõiki osaoskusi ning keelefunktsioone. Õpikutes esitatud teemasid aitavad kinnistada erinevad rollimängud, dialoogid, rühmatöö, väitlusklubid, mängulised sõnaõppekaardid ja ALIAS mängud. Mänguliste piltkaartide kaudu koostavad õpilased jutu ning sellega seoses õpitakse esemete, inimeste, sündmuste kirjeldamist vastavalt sõnavarale. Iga läbitud teema kohta valmistatakse eestikeelsed küsimused, mille õpilane esitab teisele õppijale, kes siis vastab esitatud küsimustele. Tundides kasutame tihti arvutit ja projektorit, et igat õpitud teemat elavdada videolõikude näitamisega.

7. Õppekeskkond
   Keeleõpe toimub kaasaegses klassiruumis Tallinnas. Koorti 23. Koolitusklasside aknad on avatavad õhutamiseks ja akende ees on rulood liigse päikese kaitseks. Valgustus on hea. WC ja kätepesu võimalus. Hea ühistranspordiühendus ja parkimisvõimalused ümbruskonnas. Klassid vastavad tervisekaitse nõuetele. Keeltekooli valgusküllased klassid on varustatud koolitustehnika ja -vahenditega: seinatahvel, pabertahvel, WiFi, dataprojektor, arvuti kasutamise võimalus digisõnastike ning e-õppe keskkondade kasutamiseks. Keeltekool tagab õpilastele õppematerjalid (õpik).
   Veebiõpe on lubatud erandkorras, kui õpilane ei saa kohapeale tulla ja see on lubatud kuni 10% õppemahust. Enne veebiõppe algust teeb koolituse läbiviija esindaja kindlaks, kas õpilane on kasutatava veebikeskkonnaga tuttav ning vajaduse korral juhendab teda. Veebikeskkonda sisenemiseks võib õpilane kasutada tema käsutuses olevat arvutit, telefoni või tahvelarvutit, millel on rakendused veebikonverentsiks (ZOOM, MS Teams, Google meets) ja väljund Interneti, valjuhääldi, mikrofoni ja kaamera jaoks. Kui õppetöö toimub veebikeskkonnas, siis õppeprotsessi tõrgeteta läbiviimiseks varustatakse õppija vajadusel tahvelarvutiga kogu õppeperioodiks. Õppeprotsessi lõppemisel tuleb tahvelarvuti tagastada koolituskeskusele. Õppetöö ajal demonstreerib õppejõud vajalikke materjale ja vastab õpilaste küsimustele, sealjuures jätkub monitoril esituse ülekanne või on näha õppejõud ja kuulda tema kõnet veebirežiimil. Käekirjalistest töödest edastab õpilane pildi õpetajale õppekeskonna kaudu, et õpetaja saaks kontrollida tulemust. Kõik vajalikud materjalid on arvutis nii õpetajal kui ka õppijal. Õppijad saavad kõik vajalikud õppematerjalid failidena ning võivad need soovi korral välja trükkida või kasutada neid arvutis. Õpetaja saab tunnis kasutada ka internetis olevaid õppe- või muid materjale.
   
8. Õppematerjalid
   Simmul, M., Mangus, I. (2017). Tere jälle! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ Kirjatark.
   Lisamaterjalid:
   Koolituse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid.
   Kitsnik, M. (2010). Kirjuta mulle. Õpik eesti keele A2-taseme kirjutamisoskuse arendamiseks.
   Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
   Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus: KiriMari Kirjastus OÜ;
   Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, 2006 Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele (A2) ja CD plaat. Kirjastus:Iduleht OÜ;
   www.keeleklikk.ee https://keeleweb2.ut.ee https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid
   Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi
   Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/
   Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/ Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/.
   Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused A2-tasemele. https://keeleweb2.ut.ee/
   
9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid
   Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides.
   Koolituse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene vastava taseme lõputest, mis sarnaneb riiklikule tasemeeksamile(kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%). Test hõlmab kirjutamise, kuulamise, lugemise ja rääkimise osaoskust vastavalt koolitusel läbitud teemadele. Eksami ülesanded on koostatud koolituse vältel pakutud ülesannete põhjal. Hinnatakse õppija teadmisi ja oskusi integreeritult suuliste vastuste ja kirjalike testide alusel, arvestades õppija oskuste vastavust õppekavas taotletavatele õpiväljunditele.
   Positiivseks soorituseks on vaja saavutada vähemalt 60% maksimumtulemusest.

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.

Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 60% kontakttundides osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud. Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui 60% auditoorsetes tundides. Tõendil märgitakse osaletud tundide arv.

10. Koolitaja kvalifikatsioon:
Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise kogemusega õpetajad.

11. Koolituse maksumus: 
2160 eur

Õppekava kinnitatud 23.10.2025
1. Õppekava nimetus:
Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav koolitus

2. Õppekavarühm:
Keeleõpe (vastavalt ISCED-F2013 õppekavarühmade klassifikatsioonile)

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument

Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine ning B1-taseme eksamiks ettevalmistamine.

3. Õpiväljundid
   Täiendkoolituse läbinu:

• kuulamisel saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal, saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust.
• lugemisel saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või oma töö või huvialadega seotud sõnadest.
• vestleb ettevalmistuseta omale tuttaval teemal. Kirjeldab lihtsate lausetega oma kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Rääkides esitab selgelt oma vaateid ning lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane, kuid argumenteeritud väitluses jääb veel hätta. Rääkides edasi anda jutu, loetud või kuuldud teksti, kogetud sündmuse sisu.
• kirjalikult koostab lihtsat teksti või teeb märkmeid tuttaval teemal. Kirjutab isiklikke või lihtsaid ametlikke kirju.
  Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. Eriolukorra tingimustes toimub veebiõpe. Koolitajal on valmisolek korraldada õpet digivahendite kaudu (Google meets, ZOOM).

4. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm
Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes algaja keelekasutajana tahavad eesti keelt edasi õppida ja iseseisva keelekasutaja tasemeni (B1) arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel. B1-taseme eesti keele õpingute alustamiseks esitab õpilane tunnistuse edukalt sooritatud A2-taseme eksami kohta või eksamitunnistuse puudumisel kontrollitakse keeleoskuse tasemele vastavust läbi keeltekoolisisene test, mille läbimisel saab alustada õpinguid B-1 taseme õppegrupis.
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

5. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, ja õppevahendid
Õppe maht on 310 akadeemilist tundi, millest 250 tundi on auditoorset tööd ja 60 tundi iseseisvat tööd. Õppetöö toimub õppeklassis või veebikeskkonnas. Keeleõpe toimub kontaktõppena Tallinnas, Tähesaju Gümnaasiumi ruumides Koorti 23, Tallinn (erandkorras, kui õpilane ei saa kohapeale tulla ja kool on sellest teadlik ning tehniliselt ettevalmistunud, ka samaaegselt otseülekandena veebikeskkonnas üle Eesti, kuid mitte rohkem kui 10% kogu koolituse mahust).
Auditoorne õpe 250 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine jm. Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisev töö 60 ak/h: sõnavara õppimine, grammatikaharjutused ja kirjalikud loovtööd. Jälgitakse eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, loetakse lihtsamaid ajakirjandustekste ning praktiseeritakse kõnekeelt eesti keele kandjatega.

6. Õppe sisu
B1-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.
Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda lihtsamaid ajakirjanduslikke tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.

Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:
-Mina ise ja minu pere
Enda põhjalik tutvustamine. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Pühad ja tähtpäevad. Erinevate ankeetide täitmine.
-Haridus
Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine.
Keelteoskus.
-Elukutse, amet ja töö
Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused. Tööülesannete kirjeldamine. CV.
-Teenindus ja kaubandus
Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta. Võrdlemine. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine. Pretensioon.
-Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus
Hobid. Sport. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Vaba aega sisustava teenuse info ja lihtsate juhendite mõistmine. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine.
-Söök ja jook
Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõnetikett. Toitlustuskohtade reklaamide mõistmine. Erivajadused.
-Info meie ümber. Aktuaalsed sündmused
Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. Päevakajalised sündmused.
-Keskkond, ilm ja loodus
Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad. Ilmastikuolud. Loodushoid. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.
-Reisimine ja transport
Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine. Tee küsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine. Reisikirjeldus. Eelistused ja pretensioon.
-Eluase ja kinnisvara
Kodukoha kirjeldus. Elamistingimused. Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Hooldustööd. Kodu ost, müük, üürimine. Külaliste kutsumine. Kõneetikett külas. Päeva tegevuste kirjeldamine.
-Enesetunne ja tervis
Enesetunne ja kaebused. Isiklik hügieen. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Kiirabi kutsumine. E-tervis.
-Avalikud asutused
Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Keelestiili valik.

Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Müügikuulutuse, tööpakkumise jne koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Kiri sõbrale reisilt. Tööpäeva kirjeldus. CV. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Lühiettekanne.

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid.

Grammatika:
Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Kirjavahemärkide kasutus – sissejuhatus. Küsisõnad.

Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamis oskust nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Põhiliselt kasutatakse kommunikatiiv õppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks, loovkirjutamise ülesandeid kirjaliku eneseväljenduse arendamiseks. Õpitu rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada.

7. Õppekeskkond
   Keeleõpe toimub kaasaegses klassiruumis Tallinnas, Koorti 23. Koolitusklasside aknad on avatavad õhutamiseks ja akende ees on rulood liigse päikese kaitseks. Valgustus on hea. WC ja kätepesu võimalus. Hea ühistranspordiühendus ja parkimisvõimalused ümbruskonnas. Ruumid vastavad tervisekaitse nõuetele. Keeltekooli valgusküllased klassid on varustatud koolitustehnika ja -vahenditega: seinatahvel, pabertahvel, WiFi, dataprojektor, arvuti kasutamise võimalus digisõnastike ning e-õppe keskkondade kasutamiseks. Keeltekool tagab õpilastele õppematerjalid (õpik).
   Veebiõpe on lubatud erandkorras kui õpilane ei saa osaleda tunnis kohapeal ja see on lubatud kuni 10% õppemahust. Enne veebiõppe algust teeb koolituse läbiviija esindaja kindlaks, kas õpilane on kasutatava veebikeskkonnaga tuttav ning vajaduse korral juhendab ja koolitab teda. Veebikeskkonda sisenemiseks võib õpilane kasutada tema käsutuses olevat arvutit või tahvelarvutit, millel on rakendused veebikonverentsiks (ZOOM, MS Teams, Google meet) ja väljund Interneti, valjuhääldi, mikrofoni ja kaamera jaoks. Kui õppetöö toimub veebikeskkonnas ( kui õpilane vajab aeg-ajalt osalemist veebi kaudu isiklikel põhjustel) , siis õppeprotsessi tõrgeteta läbiviimiseks varustatakse õppija vajadusel tahvelarvutiga kogu õppeperioodiks. Õppeprotsessi lõppemisel tuleb tahvelarvuti tagastada koolituskeskusele. Õppetöö ajal demonstreerib õppejõud vajalikke materjale ja vastab õpilaste küsimustele, sealjuures jätkub monitoril esituse ülekanne või on näha õppejõud ja kuulda tema kõnet veebirežiimil. Käekirjalistest töödest edastab õpilane pildi õpetajale õppekeskonna kaudu, et õpetaja saaks kontrollida tulemust. Kõik vajalikud materjalid on arvutis nii õpetajal kui ka õppijal. Õppijad saavad kõik vajalikud õppematerjalid failidena ning võivad need soovi korral välja trükkida või kasutada neid arvutis. Õpetaja saab tunnis kasutada ka internetis olevaid õppe- või muid materjale.
   
8. Õppematerjalid
   Põhiõpik: Simmul, M., Mangus, I. (2016) Tere taas! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ Kirjatark.
   Pesti, M., Ahi, H. (2015/2016). E nagu Eesti. Kiri-Mari Kirjastus OÜ.
   Lisamaterjalid: Kursuse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid Kitsnik, M. (2012). Eesti keel B1, B2 .Kirjastus FIE Mare Kitsnik. Kingissepp, L., Kitsnik, M. (2006). Veebipõhised õppematerjalid: www.keeletee.ee https://web.meis.ee/testest/ilias.php?ref_id=73&cmd=render&cmdClass=ilrepositorygui&cmdNode=il&baseClass=ilrepositorygui
   Eesti keele põhisõnavara sõnastik: http://www.eki.ee/dict/psv/
   Eesti keele seletav sõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/ekss/
   Eesti õigekeelsussõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/qs/ jt
   www.eki.ee e-sõnaraamatud www.sonaveeb.ee
   Eesti keele tasemeeksamid | Haridus- ja noorteamet (harno.ee)
   Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused. https://keeleweb2.ut.ee/
   
9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid
   Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).
   Test hõlmab kirjutamise, kuulamise, lugemise ja rääkimise osaoskust vastavalt koolitusel läbitud teemadele. Eksami ülesanded on koostatud koolituse vältel pakutud ülesannete põhjal. Hinnatakse õppija teadmisi ja oskusi integreeritult suuliste vastuste ja kirjalike testide alusel, arvestades õppija oskuste vastavust õppekavas taotletavatele õpiväljunditele.
   Positiivseks soorituseks on vaja saavutada vähemalt 60% maksimumtulemusest.
   Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.

Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 60% kontakttundides osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud. Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood.
Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui 60% auditoorsetes tundides. Tõendil märgitakse osaletud tundide arv.

10. Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise kogemusega õpetajad.

11. Koolituse hind

2500 eur

B-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava